Naljandid ja anekdoodid
Üitskõrd tei ta endäle
vitsust vankre, meska ta viimate taivade sõit. Pilvist läbi minnen olli ta üte ratta ärä kaotanu ja jäi
selleperäst üten oma vankrega pilve pääle saisma.
Edimält olli küll mehel õkva imu pilve päält alla kaeda, mes inimese maa pääl konnegi kotal teivä, a
viimäte läits onte igäväs ja nakas maha tahtma. Nüid viil näi ta, et mahasaamine es oleki enämb nii
14
kerge kui ülesminek, sest vankrel puudusi üits ratas ja vai sis pilve pääl vitsu kasvab, et asemele
oles võinu tetä. Olli mehel õige pääkäänmist. Õnnes nakas üits talumiis kaaru tuulutama, sest
sügisine aig olli. Tuul ai kaara liple kõik üles pilve pääle. Nüid tulli mehel ää nõu: ta nakas neist
keist tegemä. Kui ta jo mõne ää süllä keist ärä olli keerutanu, sis pand ta keidse tõise otsa taiva
laekongsi külgi kinni ja nakas esi keist müüdä alla tulema. Õnnetuses es ole miis kaenu, kas keids