Naljandid ja anekdoodid
H II 22, 1015/9 (36) < Jüri -- J. Pihlakas (1888); avaldatud R. Põldmäe raamatus Eesti
rahvanaljandid I (Tartu, 1941, lk. 201)
2. AT 1960G + 1889K? + 1875?
Üitskõrd olli üits tubli vanamiis, siis tiis kõik asja ja mõist kõik tüü tetä. Üitskõrd tei ta endäle
vitsust vankre, meska ta viimate taivade sõit. Pilvist läbi minnen olli ta üte ratta ärä kaotanu ja jäi
selleperäst üten oma vankrega pilve pääle saisma.
Edimält olli küll mehel õkva imu pilve päält alla kaeda, mes inimese maa pääl konnegi kotal teivä, a
viimäte läits onte igäväs ja nakas maha tahtma. Nüid viil näi ta, et mahasaamine es oleki enämb nii
14
kerge kui ülesminek, sest vankrel puudusi üits ratas ja vai sis pilve pääl vitsu kasvab, et asemele
oles võinu tetä. Olli mehel õige pääkäänmist