Onu Vanja
nüüd on kõik ühtäkki nii igav ning teda ümbritsevad vaid lollid ja tühised inimesed. Peamiselt ta
nutab taga oma minevikku. Tuleb Sonja, kes on pahane, et isa arsti tema visiidi ajal ei kasutanud
ning, et Astrov üldse ilmaasjata sinna pidi sõitma. Professori arvates ei tea arst suurt mitte midagi
inimeste ravimisest. Kell on pool üks öösel. Tuleb Voinitski, kes tahab saata naised magama ning
ise professorile seltsiks jääda. Serebrjakov hakkab aga naisi paluma, et need teda Vanjaga üksi ei
jätaks, sest teine pidi ta surnuks rääkima. Tuleb Marina, kes pakub professorile oma hoolt ning
kaastunnet ning seejärel lahkub koos tema ning Sonjaga. Voinitski ja Jelena jäävad omavahele.
Jelena: "Siin majas ei ole asjad korras! Teie ema vihkab kõike peale oma brosüüride ja
professori; professor on ärritatud, mind ei usu, teid kardab; Sonja on pahuksis isa ja minuga ega
räägi minuga juba teist nädalat; teie vihkate mu meest ja põlgate avalikult oma ema; mina olen
annaabi.ee 
