Harilik vanill kui tähtis maitseaine
Vanill on üsna kapriisne kultuurtaim. Viljade saamiseks tuleb teda kunstlikult tolmeldada,
kusjuures viljuvad vaid pooled õitest. See, samuti pikka aega vältav töötlemine ongi põhjuseks,
miks vanill on tänapäevani üks kallimaid vürtse. Paljudes riikides toodetakse ka vanilli kuntsliku
asendajat- vanilliini. Ent
loodusliku vanilli lõhn ei sõltu
ainult keemiliselt puhta
vanilliini olemasolust, vaid ka
muudest komponentidest.
Seepärast tuleb ette, et
väiksema vanilliinisisaldusega
vanillikaunadel on palju
meeldivam ning tugevam lõhn
kui suure vanilliinisisaldusega
vanillil. Arvatakse, et vanilli
peen püsiv aroom oleneb suurel
määral ka vanillis leiduvast aromaatsest õlist, mille keemiline koostis pole teada. (On teada juhtum,
et vanill säilitas oma omadused tervelt 36 aastat.)
Tänapäeval toodetaks lõhnaainet vanilli (vaniliini) suurel määral sünteetiliselt, kuid loodusliku
vanilliga ei suuda see võistelda, sest ehtsa vanilli lõhnas osalevad teisedki ained