sulanduvad lõhnale iseloomulike nootidega. Elixir de parfum: sisaldab umbes 1530 protsenti eeterlikke õlisid. Fougère: sõnajalalõhn, mis sisaldab sambla- ja muude metsalõhnade nüansse. Parfüüm: alkoholis lahustatud eeterlike õlide kombinatsioon. Lõhnaskänner: vahend, mida kasutatakse soovitud näiteks meretuule või mägioja lõhna sünteetiliseks loomiseks. Idamaine ehk orientaalne lõhn: sisaldab lille-, ambra-, muskuse- ja vaniljenoote. Lillelõhn: koosneb kas ühe konkreetse lille või lillede buketi lõhnast. Ambra, merevaik: merepõhjas kivistunud okaspuude vaik, mida kasutatakse lõhnade loomisel; ambra ehk kollane merevaik. Muskus: algselt erootiline, isase muskushirve sugunäärme tugevasti lõhnav eritis; tänapäeval kasutatakse lõhnatööstuses sünteetiliselt toodetud muskust. Nina: lõhnade looja. Neroli: tugeva, kibemagusa lõhnaga aroomiõli, mida esialgselt valmistati Sevilla apelsinipuude värsketest õitest
sulanduvad lõhnale iseloomulike nootidega. Elixir de parfum: sisaldab umbes 15–30 protsenti eeterlikke õlisid. Fougère: sõnajalalõhn, mis sisaldab sambla- ja muude metsalõhnade nüansse. Parfüüm: alkoholis lahustatud eeterlike õlide kombinatsioon. Lõhnaskänner: vahend, mida kasutatakse soovitud – näiteks meretuule või mägioja lõhna – sünteetiliseks loomiseks. Idamaine ehk orientaalne lõhn: sisaldab lille-, ambra-, muskuse- ja vaniljenoote. Lillelõhn: koosneb kas ühe konkreetse lille või lillede buketi lõhnast. Ambra, merevaik: merepõhjas kivistunud okaspuude vaik, mida kasutatakse lõhnade loomisel; ambra ehk kollane merevaik. Muskus: algselt erootiline, isase muskushirve sugunäärme tugevasti lõhnav eritis; tänapäeval kasutatakse lõhnatööstuses sünteetiliselt toodetud muskust. Nina: lõhnade looja. Neroli: tugeva, kibemagusa lõhnaga aroomiõli, mida esialgselt valmistati Sevilla apelsinipuude värsketest õitest