Miniuurimus soome keelest
Põhimurret meänkieli õpetatakse ja räägitakse eraldiseisva
keelena. (Soome keel, 2014)
Soome keel on arenenud Häme, Karjala ja eesti keelele lähedasest Edela-soome murdest.
Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema
koostatud on ka vanim 16.sajandist pärinev soomekeelne trükis, aabits „Abckirja“. Uut
testamenti tõlkides lõi Agricola palju uusi sõnu, millest umbes 60% on kasutusel ka
tänapäeval, näiteks armo (arm) ja vanhurska (õiglane). (Samas, 2014)
Soome ja eesti keeles on palju sarnaseid, kuid tähenduselt erinevaid sõnu. Näiteks ase (relv),
kalju (kiilas), hallitus (valitsus), pillimies (vilekohtunik), hyvä maku ja kaunis puku (hea
maitse ja ilus ülikond). (Sõnade erinevad tähendused, 2015)
Sündmusi soome keele ja kirjanduse arengus:
1835.aastal ilmus rahvuseepos Elias Lönnroti „Kalevala“. (Zetterberg, 1991, lk 6).
1863
annaabi.ee 
