Kokkuvõte filosoofilisest tekstist ehk Rene Descartes
..Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja
eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen,
et ma miski olen. Ümber sõnastatult tähendab see, et nii kaua, kuni inimene on võimeline
mõtlema (ka näiteks seda, et ta siin maailmas ei tegelikult ei eksisteeri), nii kaua ei ole
kuidagi võimalik, et teda päriselt ei oleks olemas, kuna kahtlemata see, et ta suudab mõelda,
on kindlasti olemas, ja see on vangutamatu tõde. Descart mainib ka hiljem ise, et ainult
mõtlemine on see, mida pole võimalik temast ära rebida, seega mõtlemine on ainus asi, mis
jääb ja kui mõtlemine täiesti katkestada, võib juhtuda, et enam ta ei eksisteerigi.
Keha tähtusetus selles argumendis ilmneb selles, et keha on vaid maine ja füüsiline. Tema kea
kontrollib mõistus ja mõtlemine. Keha ei suudaks eksisteerida ilma hingeta, kuid hing
suudaks elada ilma kehata