Heiti Talvik
Betti Alveriga, kellega ta 1937. aastal abiellus. Ent rahulikku kooselu ja loomeaega ei
antud kauaks. Saksa okupatsiooni aastail oli noorpaar suviti Betti isakodus Pühastes,
talviti püüdisid toime tulla Tartus. Neil aastail tõlkis Heiti eesti keelde J. W. Goethe
draama "Götz von Berlichingen", mis lõpuks avaldati segastel oludel Betti Alveri
tõlkijanime all. Nõukogude okupatsiooni alguses arreteeriti kirjanik ja pärast
vanglavintsutusi Tjumeni oblastisse asumisele saadeti. Lõpuni kurnatud luuletaja suri
Urmanovo haiglas 18. juulil 1947.
Heiti Talviku luule
Heiti hakkas luuletusi kirjutama alles gümnaasiumis õppides, tema esimesed
luuletused on helgetoonilisemad ja romantilisemad kui hilisemad. Seda perioodi, kui
ta alustas luule kirjutamist võik nimetada "Enne Palaviku" perioodiks.
Varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses
annaabi.ee 
