Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
eestlastele seni püha olnud. Näiteks kirjutati omariikluse aegse ajakirjanduse kohta:
"Ta seisis kodukasvanud rahamagnaatide käsutuses ja peegeldas nende jõukate
auahnust, saagi- ja saamaisu." (Päevaleht)
"Või kui ta otseselt ei sõitnud mammona reel, siis teenis ta kõige tagurlikumaid musti
bandesid." (Uus Eesti)
"Nende "mustasajaliste" lohede kõrval triumfeeris aga veel üks liik ajakirjandust,
mille vaderiks oli vanglavend Aleksander Veiler, kes kunagi ei väsinud uhkeldamast
oma kollase ajakirjanduse kuninga tiitliga. Rahvaleht ja Esmaspäev olid lehed, mis
äritsesid kõige odavamate ja labasemate instinktidega ja mageda
sensatsioonikõdiga." Jms.
Ajalehtedest kadusid kirikuteated, surmakuulutused, perekonnateated. Ka õnnetused
ja kõik mittepoliitilised sündmused pidid olema kodanlik kõmu, mis nõukogude
ajakirjanduses ruumi ei leidnud. Usu ja kiriku vastu kirjutati täiesti valimata
sõnadega