Kriminaalpoliitika kordamine
samas ei osata määrata täpsemalt indiviidi asukohta ohuskaalal. Nii jääbki ka niisugune riskihinnang
paratamatult ebatäpseks ja sageli ebakorrektseks. *22
Väide, et isiku tõsist ohtlikkust saab hästi diagnoosida karistuse kandmise ajal või ka hilisemal kinni-
pidamisel, ei ole teaduslikult relevantne. Vangla oludes ilmnenud käitumise alusel saab üksnes väga piiratud
ulatuses prognoosida indiviidi käitumist mitteisoleeritud keskkonnas niisugune on vanglauuringutes
korduvalt tõestatud fakt.*23 Tõrges, raskelt kontrollitav käitumine vanglas võib peegeldada kinnipeetava tõsist
soovi üle elada ekstreemsed tingimused ning võiks seetõttu olla pigem positiivse prognoosi aluseks. Silma -
torkamatu, märkamatuks jääv käitumisstiil võib olla indiviidi teadlik kohanemine reziimiga ilma tegeliku
valmisolekuta sisemisteks muutusteks ning võib seetõttu anda alust hoopis negatiivseks prognoosiks. Lisaks