Kas Eesti riik hoolib oma elanikest Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks.Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eestis tegutsevatel vanglatel on loodud vangidel liiga head tingimused, sest vangid saavad 3 korda päevas sooja toitu. Kuid samas peavad paljud lapsed ja kodutud inimesed olema näljas, 2011. aastal on Eestis 4 tegutsevat vanglat: Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla,Viru vangla. Keskmiselt on vanglates 3460 vangi, keskmine toidukulu ühe kinnipeetava kohta on 1,26 eurot päevas. Mõned vangid on tõesti selle toidu ära teeninud,
Nüüd siis (Keskvanglas) rõõmustati veel teadmisega, et ta on HI-viiruse kandja. "Loomulikult on see hirmus. Ei ole ju mingit rohtu, mis selle vastu aitaks." "Vanglas on kõle, niiske, õhku ei ole. Väljas saab käia vaid tunni ja siis jalutad ka betoonpuuris." Räägib, et neid ei ravita üldse. See mõni vanaks läinud vitamiin, millega turgutatakse ei aitavat ju haiguse vastu. Muidugi räägitakse, et viirusega võib kaua aastaid elada, aga see on nii vist "Läänes". Meil ei ole vanglatel raha, ei ole inimestel raha. "Ega ma ei tea küll, mis saab." Alles paar päeva tagasi viidi nende osakonnast inimene haiglasse. Võib olla ta ei tulegi tagasi. Arst oli väga ehmatanud näoga olnud öeldes, et muud ei aita, kui et tuleb minna. Pärast räägitud, et poisil olnud kopsupõletik. "Aga meie haigusega võib ka millessegi lihtsamasse kui kopsupõletikku surra." Muidugi, surrakse ju ka väljas. Mõned päevad tagasi sai kaks kirja. Luges neid nii, et
eesmärgiks on kasum, kalkuleerivad nad seetõttu suhteliselt täpselt ka võimalikud kahjud sinna sisse, mistõttu vara võimalik kaotus avaldab isegi suuremat mõju kui tegelik karistusähvardus. Siiski ei tohi varaline sanktsioon olla liiga raske ja süüdimõistetule peab jääma võimalus peale karistuse kandmist tagasi pöörduda normaalsesse ellu. Eesti senine vanglasüsteem baseerub suures osas veel nõukogude aegsetel kolooniatüüpi vanglatel, kus karistuse täideviimine on peaasjalikult võimalik vaid üldreziimil, st kinnipeetavaid hoitakse koos suurtes ruumides. Kuigi üldreziim on majanduslikust vaatepunktist sageli odavam, on tal siiski tõsiseid puudusi. Esmalt on üldreziim vangistuse täideviimise eesmärkide seisukohalt väga küsitav, kuna vangide pidev 6 üksteisega kokkupuutumine pigem korrumpeerib kui suurendab õiguskuulekale
annaabi.ee 
