muutuses, millega peab kaasa minema ja täitma sulle vastavalt antud töökohustustusi, mis pole kunagi olnud saavutamatud. Praktikaaruande kirjutamiseks ja miniuuringu koostamiseks, läbiviimiseks pidin läbima väga palju etappe, mis hõlmas koostööd kaheksa asutusega Viru vangla, Justiitsministeerium ja Ida-Virumaa kuue KOV-ga (Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Avinurme). 3 1. VANGLATEENISTUS Vanglateenistust haldab Justiitsministeerium. Vanglateenistuse asutusi on kokku üheksa: Vanglate osakond, Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viru vangla, SKA justiitskolledz, Vanglakomisjonid, SA Vanglateenistujate Toetusfondid, AS Eesti Vanglatööstus. Neist kinnipidamisasutusi neli: Harku ja Murru, Tallinna, Tartu ning Viru vangla. Vanglateenistuse käsuliini saab vaadelda joonisel 1. Joonis 1. Vanglateenistuse käsuliin1
riigikohtu ja teiste kohtute praktika.15 Vangistusõiguse peamine allikas on vangistusseadus, kitsamalt võttes vangistusseaduse see osa, mis käsitleb vabadusekaotuslike karistuste täideviimist. Vangistusseadusest tulenev vangistusõigus on kõige mahukam kriminaaltäitevõiguse haru. Vangistusõigus ei ole muudest õigusharudest isoleeritud. Näiteks need vangistusseaduse sätted, mis käsitlevad isiku põhiõiguste piiramist, on riigiõiguslikud; sotsiaalhoolekannet ja vanglateenistust reguleerivad sätted aga on vaadeldavad töö- ja sotsiaalõiguse normidena.16 Vang§ § 1 toob välja seaduse rakendusala, vastavalt sellele reguleerib vangistusseadus karistusliikide (arest, vangistus) täideviimist, eelvangistuse täideviimist ning vanglateenistuse tegevust. Vangistusõigus moodustab omakorda olulise osa kriminaaltäitevõigusest, lisaks vangistusõigusele kuuluvad sinna ka täitemenetlusõigus ja kriminaalhooldusõigus.