„Märkmeid surnud majast“ Fjodor Dostojevski -
Alates alandlikest teenritest ja lõpetades
väga liiderlike isiksustega. Omavahelised suhted olid neil pealiskaudsed,
tõelist sõprust vanglas ei esinenud, kõik olid ikka omakasu peal väljas.
Üksteise tagant varastati. Isik kellelt varastati, aga polnud tihtipeale pärast
pahanegi, sest see oli nii loomulik. Tegelastelt ei õppinud ma midagi, mida
sa ikka vangilt õpid, kui siis ainult seda et parem on ise mitte seadustega
pahuksisse sattuda, kuid seda teab ika mõistlik inimene ka ilma
vanglateemalisi raamatuid lugemata.
Enda elus selliseid olukordi nagu selles raamatus oli loomulikult ei ole ette
tulnud ja loodetavasti ei tule kaa.
Minu hinnangud, järeldused, üldistused:
Raamat kirjeldas selleaegset vanglaelu päris hästi: Üksluisis, rutiin, igavus,
füüsilised karistused, ranged reeglid ja nende külm eiramine, kõiki oli
võimalik ära osta, kõike sai endale hea tahtmise korral (juhul kui ikka raha
oli) hankida jne.
annaabi.ee 
