Kahjude vähendamise alased tegevused on suunatud narkootikumide tarvitamisest ühiskonnale ja isikule tekitatud psühholoogiliste, sotsiaalsete ja füüsiliste kahjude ning kõrvalmõjude piiramiseks. Pakkumise vähendamise valdkonnas on suure tähtsusega erinevate jõustruktuuride koostöö tõhustamine. Peatükk uimastid vanglas, käsitleb narkoennetamist, ravi ning rehabilitatsiooni Eesti vanglates. Eesmärgiks on seatud toimiva kontrollisüsteemi loomine ning süsteemse ravi ja vanglasiseste taastusravivõimaluste tagamine. Seire ja hindamise valdkonnas peab aastaks 2012 olema tagatud Eesti uimastiseire süsteemi vastavus Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seire Keskuse (EMCDDA) poolt väljaantud nõuetele. Kõik olulised võtmevaldkonnad peavad riiklikul tasandil olema kaetud kvaliteetsete andmeallikatega. Mida peab tegema selleks, et vähendada ühiskonnas narkomaania riske ja ohte ja kaitsta lapsi, kes ei ole veel narkosõltuvuse küüsis?
Pakkumise vähendamise valdkonnas on kandva tähtsusega erinevate jõustruktuuride koostöö tõhustamine. Aastaks 2012 peab narkootiliste ainete pakkumise vastane võitlus olema pädevate ametkondade vahel hästi koordineeritud ning väljaõpe ja tehnilised vahendid olema kaasaegsed ja nõuetele vastavad. Peatükk uimastid vanglas käsitleb narkoennetamist, ravi ning rehabilitatsiooni Eesti vanglates. Eesmärgiks on seatud toimiva kontrollisüsteemi loomine ning süsteemse ravi ja vanglasiseste rehabilitatsiooni võimaluste tagamine. Seejuures peavad aastaks 2012 olema Eesti vanglates loodud "narkovabad" osakonnad ning rakendatud komplekssed meetmed motiveerimaks kinnipeetavaid järgima narkovaba eluviisi. Seire ja hindamise valdkonnas peab aastaks 2012 olema tagatud Eesti uimastiseire süsteemi vastavus Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seire Keskuse (EMCDDA) poolt väljaantud nõuetele. Kõik olulised võtmevaldkonnad peavad riiklikul tasandil olema
või kahekordsed voodid (välja arvatud kainenema toimetatute hoidmiseks mõeldud kamber), võimaluse korral laud, võimaluse korral istekoht igale kinnipeetavale, võimaluse korral valjuhääldi, võimaluse korral riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht, võimaluse korral WC, võimaluse korral isiklike asjade hoiukoht. Sarnaselt kinnipeetavaga avatakse vahistatule kinnipidamiskohta saabumisel isiklik toimik ning vanglasisene isikuarve, mida vahistatul on õigus kasutada vanglasiseste olmevajaduste 41 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 93 komm 2. 42 Justiitsministri 30.11.200 määrus nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri". RT I 2000, 134, 2139; RT I, 15.03.2013, 27. 43 Siseministri 27.09.2011 määrus nr 21 ,,Arestimaja sisekorraeeskiri". RT I, 30.09.2011, 4; RT I, 29.12.2011, 98. 17 rahuldamiseks. Erinevalt kinnipeetavast ei ole vahistatul aga õigust saada pikaajalisi
annaabi.ee 
