Verised trellid Oli kord üks vihmane ja pime reede pärastlõuna. Kolm viienda klassi poissi: Mart, Vladimir ja Uno mõtlesid minna peale kooli vanasse vanglasse mängima ja vempe viskama, sest Mardi vend oli naljaga rääkinud neile, kui lahe seal on, kuid nad polnud kunagi kuulnud, miks see hoone maha jäeti ning, mis seal tegelikult peitus. Pärast viimast tundi asusid nad teele. Koolimajast vanglani oli 2 kilomeetrit, mille poisid läbisid jalgsi poole tunniga. Kui nad jõudsid viimaks vanglani, seisis neil ees viie meetri kõrgune raudaed, kuid neid see ei heidutanud, sest nad leidsid ühe väikse augu, kust pääsesid vaevata sisse. Sel hetkel, kui Uno hakkas vangla uksest sisse minema, kuulsid nad järsku üht karjet, mille peale poisid ehmusid ning otsustasid visata näppe sellepeale, kes siseneb esimesena vanasse hoonesse. Kaotajaks osutus Mart, kelle juhtimisel ka siseneti hoonesse
probleeme seda kutsutakse vanglas juhtumikorralduseks. Igal vangil on oma kontaktisik, üks kontaktisik on tavaliselt 3040 vangi juhtumikorraldaja. Veel vastutab kontaktisik selle eest, et vang oleks vabanedes valmis ühiskonnas õiguskuulekalt toime tulema: kui inimene tuleb vanglasse karistust kandma, siis kontaktisik hindab kindlat metoodikat kasutades tema senise elu ja tegevuse põhjal tema riskid ehk otsib vastust küsimusele, miks on inimese elukäik ta vanglani viinud. Seejärel määrab kontaktisik tegevused (seda nimetatakse vangi individuaalseks täitmisplaaniks), mida peab vang vangistuse ajal tegema, et tal oleks pärast vabanemist suurem tõenäosus elada seaduskuulekat ja olla tubli kodanik. Kontaktisik vastutab selle eest, et need tegevused ka läbi viidaks. Kui vang paneb toime distsipliinirikkumise, viib kontaktisik läbi juurdluse ja vormistab vajalikud dokumendid.