Kriminaalpoliitika kordamine
valmisolekuta sisemisteks muutusteks ning võib seetõttu anda alust hoopis negatiivseks prognoosiks. Lisaks
on ju teada vangistuse negatiivsed mõjud, mis kujundavad käitumist vähemalt samal määral kui kinnipeetava
isiksuslik eripära. Sellisel juhul tuleks tunnistada vangla kui keskkonna ebasoodsat mõju indiviidile ehk seda,
et mitte indiviidi oletatav ohtlikkus ei kujuta endast julgeolekuriski, vaid selleks on hoopis isiksust
deformeeriv karistus vanglakeskkonnas.
Kuna karistusjärgse kinnipidamise eelnõus on viidatud seksuaalkurjategijatele kui ühele peamisele
sihtgrupile, vaatleme, mida näitavad empiiriliste uuringute tulemused selle grupi kurjategijate retsidivismi-
taseme kohta. On leitud, et enamikku tõsistest vägivaldsetest kurjategijatest ei ole eelnevalt karistatud
vägivalla eest ning nad ei korda hiljem vägivaldset kuritegu. *24 Üks uuring näitas, et puuduvad empiirilised