Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
loodeti luua mingit erilist kurjategija psühholoogiat, nähes kriminaalses käitumises
väga erilist käitumist oma kindlate seaduspärasustega. Tegelikult peab kurjategija
käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste kaudu, sest
kurjategija on reeglina samasugugne vaimselt normaalne inimene kui teisedki
inimesed. (Saar, 2007. Lk 40)
1.9.5 Atavismi teooria
Eraldi tuleb nimetada Cesare Lombrosot (1835-1909), Itaalia vanglaarsti ja Torino ülikooli
psühhiaatriaprofessorit, kes pani aluse kurjategija isiksuse süstemaatilisele uurimisele ning
keda on sageli seetõttu nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tema peateos
"Kuritegelik inimene" ilmus 1876. aastal ning see juhatas sisse uue suuna kurjategijate
uurimisel – krinaalantropoloogia (antropoloogia – teadus inimesest). Tänase arusaama järgi
oli tegemist kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija
isiksus.