I maailmasõda Kokkuvõte
kaotustega tagasi.[2]
Septembriks oli Saksa sjavgi saavutanud suurt edu ja lhenes Pariisile,
Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel nnestus
Prantsusmaal sakslased tagasi la. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus
Prantsuse ja Briti ved andsid Joseph Joffre juhtimisel lgi Saksa vgedele,
nurjas Saksa sjaplaani ning mjutas oluliselt sja edasist kiku. Prast
mberhaaramiskatseid tekkis kogu lnerindel positsioonisda, mille rinde
pikkus oli 720 km.
Tannenbergi lahingus vangivetud Vene sdurid
Venemaa sjaplaan oli jrgmine: anda kigepealt lk Austria-Ungarile ning
vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati umbes 67 % olemasolevast vest
Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda nudis,
et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preisimaal, mida jeti kaitsma vaid ks
armee kaheksast. 8. armee koosnes neljast korpusest ja hest ratsavediviisist
ning seda juhatas Max von Prittwitz und Gaffron, kes vahetati peale esimesi
annaabi.ee 
