"Lissaboni öö" kokkuvõte
Kolmandal katsel ta põgenes laagrist päevasel ajal, kui valvurid ei osanud midagi
kahtlustada ning Josef ütles neile, et talle anti vabadus.
Josef suundus Heleni laagri poole. Vahetas oma ülikonna tunkede vastu, et
naistelaagrisse elektrikuna pääseda. Naistelaagris öeldi talle, et Helen on surnud.
Josef ei uskunud seda. Ta kõndis mööda maanteed. Valvurid vajasid mehaaniku abi.
Josef nägi Helenit autos. Nad leppisid kokku, et nad kohtuvad laagrivärava juures.
Helen sai vangivalvuritelt passi tänu Josefi rääkimisele. Nad said ka nädalaaegse
elamisloa Prantsusmaal. Nad suundusid Portugali poole, läbi Hispaania. Üks mees
juhatas nad ühe lossini, kus nad ööbisid mitu ööd. Ühel päeval läksid nad linnapeale,
kui nad tagasi lossi jõudsid, oli loss okupeeritud. Nad pidid teise koha leidma, kus
magada. Helen nägi näost väga kõhn välja, haige näoga. Helenil olid krambid. Josef
tõi arsti sinna, kuigi Helen keelas seda. Helen ei tunnistanud haigust
annaabi.ee 
