Hiljem selgus, et hakati sinna tooma sõjavange, kes pidid turbapresside töid tegema (antud juhul olid need vene sõjavangid). Riigikorra vahetusel, asusid sinna laagrisse.vene sõjavangide asemel saksa sõjavangid. Vanaema mäletab selgesti, kui vangid õhtuti töölt tulles võrratult imeliselt laulsid. See võitis nii mõnegi südame. Vanaema ema läks tööle ja hakkas sakslastest sõjavangidele süüa keetma. Venelastest vangivalvuritele aga keetis suppi vene poiss Fedja. Vanaema ema riisus valvurite katlast rasva ja lisas vangide supile,..ikkagi inimesed! Oli küll ohtlik, Fedja isegi ähvardas ema suure kulbiga. Ema aga vastas Fedjale, et kui valvurid nii palju rasva söövad, lähevad nad rasva. Algas nõukogudeaeg. Sellega koos ka küüditamised ja inimeste vangistamised. Vangistati neid, kes olid saksaajal vähegi millegagi seotud. Metsavennad rüüstasid maju ja põletasid neid
määratud, sest ta mürgitas oma ema, et Faustiga öö veeta ning tappis oma Faustist saadud lapse teda voogude vahele uputades. Faust läheb neiut vanglasse päästma ja neil avanebki võimalus koos põgeneda, kuid Margareta on otsustanud jääda oma teenitud karistust kandma. Ta on vanglamüüride vahel hullumeelseks muutnud, kuid kahetsedes ja Jumalaema poole palvetades päästavad taevased inglid tema hinge. Faust ja Mefistofeles lahkuvad, et mitte vangivalvuritele vahele jääda. Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.” Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Tema
annaabi.ee 
