Maailma kalandus ja vesiviljelus
hõlpsasti vangistuses paljunema.
Edusammud tulid alles päras seda, kui 1934. aastal avastati Brasiilias hormonaalse induktsiooni
meetod ja hakati seda katsetama kohalike kalaliikide peal. Meetod seisnes kalade kehasse teatavate
hormoonide süstimises, mille tulemusena oli võimalik saada vajaduse korral alati nii emas- kui ka
isassugurakke. See avastus avas kalahaudejaamade jaoks uued perspektiivid ning võimaldas
kasvatama hakata uusi liike, kes siiani olid vangistusstressi tõttu muutunud steriilseks. Alates 1935.
aastast said Nõukogude Liidu teadlased vangistuses vastseid mitmelt tuura liigilt ning hakkasid
looma isegi hübriidliine.
Nii magevee- kui ka mereökosüsteemide taasasustamist kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. Sel
eesmärgil tegutsevaid kalahaudejaamasid rahastatakse üldjuhul riiklike teadusuuringuprogrammide
kaudu ning nende sihtrühmaks on üldjuhul põlised kohalikud liigid. Nii tegutsevad mitmed Euroopa
annaabi.ee 
