VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
vahistatu põhiõiguste piiramine ebavajalik, eriti just juhtudel kui isiku vahistamise põhjuseks
pole oht, et ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid, eelkõige just selliseid, mis päädivad
kriminaalmenetluse kahjustamisega. Kahjuks aga ei võimalda sätte praegune sõnastus
vanglateenistusel või arestimajal diskretsiooniõiguse rakendamist, seega koheldakse kõiki
vahistatuid võrdselt ning rakendatakse nende suhtes sama rangeid meetmeid. See tähendab, et
vangistuseaduses ette nähtud õigusi lühiajalistele kokkusaamistele, telefonikõnedele,
kirjavahetusele ja lühiajalistele väljasõitudele on võimalik kriminaalmenetluse tagamiseks
piirata. Mis omakorda intensiivistab era- ja perekonnaeluga seonduvate põhiõiguste riivet.
Eelnevalt on autor jõudnud seisukohale, et äärmiselt intensiivset põhiõiguste riivet saab
õigustada vaid olukorras, kus on reaalne oht kriminaalmenetluse kahjustamisele vahistatu
poolt. Samasele seisukohale jõuab autor nüüdki