Neid pole kuigi palju ja nad on kõik suuremal või väiksemal määral autoritaarsed.Kui demokraatliku ühiskonna märksõnaks on vabadus ,siis autoritaarse ühiskonna märkssõnaks on võim.Autoritaarses ühiskonnas mängivad kandvat rolli valitseva grupeeringu huvid , demokraatia aga tugineb võrdsusele,see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees .Kõigil demokraatliku ühiskonna liikmetel on võrdne sõnaõigus ja võrdsed kohustused,kedagi ei suruta alla ja teisitimõtlejaid ei vangistata vaid selle eest , et nende arvamus lahkneb võimul olijate omast.Kui teisitimõtlejate hulk muutub piisavalt suureks vahetatakse valitsus välja demokraatlikel valimistel ning rahvas on saanud oma tahtmise.Samal ajal pole autoritaarses ühiskonnas inimesel mingit sõnaõigust selles kes,kui kaua ja kuidas teda valitsevad. Minu võimalused demokraatlikus Eestis on üha avaramad.Eesti on viimaste uuringute kohaselt(PM 20.01.2010) majandusvabaduselt 16. Riik maailmas ,mis näitab selgelt ,et just
Eriksson. Nyköpingi lossis hukatud/surnud Eriku poeg. 1319. a. juulis valib Rootsis Riiginõukogu uueks kuningaks 3-aastase Magnuse ROOTSI-NORRA PERSONAALUNIOON. Rootsi XIV saj Vannuti truudust uuele kuningale (tema esindajatele) ja võeti vastu otsused: Uusi makse ilma riiginõukoguta ei kehtestata; Riiginõunikeks või foogtideks ei saa välismaalased; Kuningas valitseb koos seadustega ja kedagi ei vangistata ilma juurdluse ja kohtuotsuseta. Need põhimõtted on ka 1350. a. I üleriigilises maaseaduses (Magnus Erikssoni riigiseadus) ja 1422.a. riigiseaduses ning sedakaudu kuni 1734. a. Rootsi XIV saj 1332. a. sai Magnus täisealiseks ja asus Rootsit valitsema. Rootsi riik oli suurem kui kunagi varem. Taani oli väga keerulises seisus ja kogu riik oli pandidtud Holsteini krahvidele ettepanek Rootsile osta ära Skåne ja Blekinge, mida ka tehti 32 000 marga ehk
annaabi.ee 
