EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939
Neid on võrreldud ka
fasistlike ja natsionalistlike liikumisega, kuid nende eesmärkide täideviimisviisid
erinesid viimaste omast märgatavalt.
Vabadussõjalased muutusid elanikkonna seas väga populaarseks. 1933. aastal läks läbi nende
põhiseaduse muudatus, mis aga kunagi kehtima ei hakanud, sest 12. Märtsil 1934 sooritasid
K.Päts ja J.Laidoner riigipöörde.
Andres Larka võitis Riigivanema valimised 51%-ga, kuid K.Päts ja J.Laidoner vahistasid
umbes 500 vabadussõjalast, vangistan nende juhid, sulges umbes 400 organisatsiooni jpm.
Lubatuks jäi vaid üks partei Isamaaliit.
Artur Sirgul õnnestus 1934. aastal vanglast põgeneda, kuid ta suri segastel asjaoludel 1937.
aastal Luksemburgis.
Andres Larka vabanes vanglast 1937. aastal, kuid arreteeriti uuesti
1940 aastal peale ENSV väljakuulutamist. Ametlike andmete kohaselt suri Larka 8. Jaanuaril
1942 Kirovi oblastis, Malmõzi vanglas. Andres Larka matmispaik on teadmata.
Kasutatud kirjandus
annaabi.ee 
