Arvo valton
Kogudes ,,Pööriöö külaskäik"(1974) ja ,,Läbi unemaastike"(1975) süveneb Valton
inimese alateadvusesse. Teda huvitavad inimese olemis- ja hingeseisundid nähtuna
unenägude vahendusel: ,,Häbi", ,,Lend", ,,Elu", ,,Turv", ,,Hetk". Luues müüte, püüab
Valton uurida teispoolsust ja selle seoseid ajaliku eluga.
Arvo Valtoni viimastes novellikogudes ,,Mustamäe armastus"(1978), ,,Võõras
linnas"(1980), ,,Rännak giidi saatel"(1988), ,,Väike valge vangimja"(1996) on järk-
järgult süvenenud autori huvi ajakajaliste teemade vastu, olgu neiks siis elukeskkond,
looduskaitse, ühiskonna ebakohad, inimeste igapäevasuhted vms. Läinud ühes suunas
lõpuni, valib Valton tavaliselt uue aineala ja lähenemisnurga. Ka romaaniloomingus on ta
üllatav. ,,Tee lõpmatuse teise otsa"(1978) räägib Tsingis-khaanist ja tao mungast Chang
Chunist. Selle romaaniga astus kirjanik julge sammu kaugete tsivilisatsioonide
avastamise teel