kuud vangistust. Sisuliselt ühe kuu inimelu eest. Kas ei pane mõtlema omakohtu peale? Mind paneks küll. Kuid isegi siis, kui kohtuotsused pole alati kõige õiglasemad, olen ma kohtu, mitte omakohtu poolt. Peamine põhjus ongi see, et omakohus kipub olema veel ebaõiglasem. Kasutatakse julma vägivalda ja halvimal juhul lüüakse isegi maha. Selline tegu teeb senisest kannatajast hoopis kurjategija ning vangiminek on üsnagi tõenäoline. Näiteks viskas pereisa Valeri koos oma poja Jevgeniga 2006. aasta oktoobris ühe armeenlase Ontika pankrannikult alla, kuna too oli Jevgenile gaasi näkku lasknud ja ta paljaks varastanud. Selline omakohus viis isa ja poja aastateks vangi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kohut peaks mõistma siiski selleks ametisse määratud kohtunik. mitte vihast ja kättemaksuihast pungil nii-öelda omakohtunik.
Allegooria oli poliitiline, kus näeme Eestit kahe võõrvõimu vahel. Komöödia „Rotid“ (1946) kajastab Saksa okupatsiooni. Raudsepp ei saa õiget sotsialistliku realismi nõksu kätte – komöödia tegemine situatsioonis, kus kellelgi pole põhjust naerda, on niigi raske. Raudsepp satub repressioonilainesse, mis paljude jaoks tähendas kirjanike liidust väljaheitmist ja avaldamisõiguse äravõtmist, lisandub talle veel vangiminek ja repressioonilaagris ta surebki. Raudsepp oli külakomöödia žanris top1 autor, aga kui nähakse, et selle žanriga läheb hästi, tuleb autoreid juurde. Visnapuu püüdis kirjutada rahvalikke komöödiaid. Vaigur kirjutas näidendi „Kraavihallid“ (1935), August Mälk aga „Vaese mehe ututalle“ (1932). Vaiguri tähtsus saab uue valguse alles 1970ndatel, kui Vanemuise juht leiab näidendi taas ja töötleb ümber, toob lavale ja sellest saab tähelepanuväärne tükk
annaabi.ee 
