Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni
Enamlased tõotasid Venemaal peatada kurnava sõja (soovides võimule pääsedes valla päästa
maailmarevolutsiooni) ning jagada mõisamaad talupoegadele (kavatsedes nad
põllumajanduskommuunidesse sundida), sülitades seejuures rahvusvahelistele kohustustele ja
õiguskorrale. Ajutine Valitsus oli nende pantvang.
Septembris hõivasid Saksa väed Saaremaa ja Hiiumaa, Muhumaale paisatud 1.Eesti polk
kaotas mitusada meest vangilangenuina. Algas evakueerimine ja vene ametnike, tööliste
pagemine itta. Baltisaksa rüütelkonnad aktiveerusid ja arendasid tegevust Eesti ja Läti
andmiseks Saksamaa võimu alla.
Oktoobripööre : 26.okt. 1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde,
haarasid võimu ning kuulutasid Rahu- ja Maadekreedi. Nende plaan oli võtta enda alla enne
Petrogradi Tallinn, Kroonulinn ja Helsingi. Tallinnas moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee
(I.Rabtsinsk ja V
annaabi.ee 
