"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg
Georg Hellati projekteeritud Eesti Üliõpilaste Seltsi kaunist hoonet Tartus on aga nimetatud
isegi eesti rahvusliku arhitektuuri alguseks.
Kõnealusel ajal pandi alus ka eesti spordile. Algusajastu säravaim nimi oli kahtlemata maadleja
Georg Lurich, kes andis innustust paljudele teistele. 1912.a tõi maadleja Martin Klein
Eestisse esimese (hõbedase) olümpiamedali.
Väga oluline nihe toimus eesti hariduselus. 1905.a revolutsioon ei suutnud lõpetada
vanestamist, kuid eesti keele õiguste laiendamise nõuetel oli siiski nii palju tagajärge, et
ehkki riiklik koolisüsteem jäi endiselt venekeelseks, lubati hakata asutama eestikeelseid
erakoole. See tõi kaasa arvukate haridusseltside asutamise, mis omakorda hakkasid koole
rajama. Võimudele ei meeldinud see tegelikult üldse, kuid kord antud luba siiski ka ei
tühistatud. Tulemuseks oli, et Esimese maailmasõja eel suudeti eestikeelsete alama astme
annaabi.ee 
