Müütilised muistendid Fr. R. Faehlmann
See muistend räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene
noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike
läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vatastikku kätt ja ka mõlemate huuled
puutusid kokku.
Endla tärv ja Juta :
Juta on Vanemuise tütar , tema armasam, oli surnud ning ta valas tema pärast
kibedaid pisaraid. Ilmarine andis talle aga liniku, millega ta saab elada oma
õnnelikku minevikku ikka uuesti ja uuesti.
Vanemusie lahkumine :
Lugu räägib ühest suurest rahvapeost Tartus, kuhu saabub võistlejaid üle kogu
maa, isegi Kalevipoeg ise pidi peol kohal olema. Peol esines Akineitsi kes oma
kehva välimuse ja lauluhääle tõttu sai teiste naerualuseks. Sellest pidevast
naermisest ärritus auvärne piduvanem, ning käristas oma kandlekeeled
sõrmedega katki ja kadus. Selgus et see oli Vanemuine, ning keegi pole teda
enam peale seda näinud.
Arvamus :
annaabi.ee 
