.................................. 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Seda on ta ka teinud. 2 Jaan Rannapi teoseid · Viimane valgesulg (1967) · Topi (1970) · "Jefreitor Jõmm" (1971) · Nublu (1972) · Toonekurg Tooni (1986) · Kasulaps (1989) · Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) · "Agu Sihvka annab aru" (1973)
Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgne, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Jaan Rannap on muusikapedagoogi Heino Rannapi vend ja pianisti ning helilooja Rein Rannapi onu. Aastal 2010 tunnustas president Toomas Hendrik Ilves lastekirjanik Jaan Rannapit loometegevuse Valgetähe IV järgu teenetemärgiga. Jaan Rannapi teoseid ,,Viimane valgesulg" (1967) ,,Topi" (1970) ,,Jefreitor Jõmm" (1971) ,,Nublu" (1972)
Kui Gunnar Hololei 1960. aastate hakul raadiosse noort abilist otsis, soovitas Reginald Uba vana sober, Berliini olümpial 100 meetrit jooksnud ja kaugust hüpanud Ruudi Toomsalu koolipoiss Toomas Uba. Raadiost saigi esimene töökoht. Alates 24. novembrist 1965 oli seni mittekoosseisulisena tegutsenud Uba noorte- ja lastesaadete toimetuse korrespondent, neli aastat hiljem edutati ta vanemtoimetajaks. 1972. aastast kuni elu lõpuni töötas Eesti Televisioonis, esialgu vanemtoimetajana, 1. juunist 1973 erinevate ametinimetuste all sporditoimetuse juhina. 3. aprillil 1972 käivitas Toomas Uba ETV-s nädala spordiprobleeme käsitleva saatesarja "Spordiprisma", mis oli järhepanu ekraanil 19. oktoobrini 1993. ETV spordi visiitkaardiks kujunenud saateid kogunes 1069. Toomas Uba juhtimisel toodi ETV ekraanile rahvusvahelised suurvõistused, esimeseks pääsukeseks suusatamise MM Falunis aastal 1974. Hoolitses selle eest, et
Ta valis keemia seetõttu, et oli varem tegelenud fotoasjandusega ja talle tundus, et värviliste lahustitega solgerdamine on põnev. 1960-65 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis helilooja eriala. Vetemaa on keemiku ja helilooja haridusega luuletaja, prosaist, näitekirjanik. On kirjutanud luuletusi, jutustusi, romaane, näidendeid, filmistsenaariume, ooperilibreto, laulutekste, publitsistikat. 1962.aastal ilmus tal esikteos värsikogu ,,Häälemurre". 1965-69 töötas ETV vanemtoimetajana ning kirjandus-ja kunstisaadete peatoimetajana. 1969-77 oli Kirjanike Liidu luulekonsultant, hiljem kutseline kirjanik. Ta on töötanud Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959-60), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (1963-65), kirjastuse Kupar juhina. Heliloojana on eelkõige 1990. aastatel kirjutanud instrumentaalteoseid. Vetemaa debüteeris 1958.aastal värssidega. Esikraamat ,,Häälemurre" ilmus kassetis ,,Noored autorid I" 1962
annaabi.ee 
