auastme. Iga järgmise auastme teenimiseks on vaja omandada teatud hulk kogemusi ja teadmisi. Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: Ohvitseridele- Vabariigi president Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja Sõduritele- Väeosa ülem Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli. Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel. Edasi tulevad tähtsamad auastmed. Nooremohvitseride esimene auaste on lipnik, selle järgnevad nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid võivad olla kas majorid, kolonelleitnandid või kolonelid. Eesti maaväe kõige tähtsamad auasted kuuluvad kõrgematele ohvitseridele.
osalevad piirivalvurid merereostuste avastamisel, otsingu- ja päästetöödel (nt kalurite päästmisel lagunevalt jäält). Piirivalvuri töö on huvitav ja palju suhtlemist nõudev. Vahelduseks esineb ka rutiinseid ootamise ja valvamise perioode, ent alati peab olema valmis reageerima ootamatule või ohtlikule olukorrale (sh kokkupuude kriminaalse või terroristliku olukorraga). Piirivalvuritel on sõjaväeline aukraad (nt piirivalvuril seersandi, vanempiirivalvuri vanemseersandi auaste). Millised on töötingimused? Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (transpordisõlmed, piiripunktid) kui vabas õhus (patrullteenistus piiripunktide vahelisel alal). Töö on vahetustega, vahetuse pikkus varieerub olenevalt piiritsoonist 12-tunnisest kuni nädalase valvesolekuni. Töötada tuleb päeval ja öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Põhipuhkus on 35 päeva, staazi eest antakse kuni 10 päeva lisapuhkust. Piirivalve kasutuses on moodne tehnika
annaabi.ee 
