Vegetatiivne paljunemine
Vegetatiivselt paljunevad
bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivseks
paljunemiseks nimetatakse pooldumist, pungumist või paljunemist rakise tükikese abil.
Katteseemnetaimed paljunevad näiteks risoomide, mugulate, sibulate, varre-või
lehetükikese abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades:
käsnadel, ainuõõssetel, lame-ja ümarussidel ning okasnahksetel. 1
Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis
pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis
on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim. Vegetatiivselt saavad
inimesed taimi paljundada ja toimub looduses ka omal käel. Vegetatiivne paljunemine on
evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis.
Kõige levinum on vegetatiivselt paljundamine varre abil: rohtsed pistikud,
puitunud pistoksad, võrsikud, võsundid, maa-alused varred. Rohtsed pistikud võetakse
annaabi.ee 
