Ohu määratlemise esimene samm on teha kindlaks GMO mingi omadus (bioloogiline, keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimestele või keskkonnale kahjulik mõju. GMO oht võib olla nt tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust. Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, summeeruv. GMOde riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Venemaal leidis kinnitust, et geneetiliselt muundatud toit avaldab kahjulikku mõju närilistele. Sõltumatu organisatsiooni poolt korraldatud uuringu tulemused näitasid, et GMO-ga söödetud katseloomad muutusid kolmandas põlvkonnas viljatuks. Katsealusteks valiti hamstrid (Campbell), kellele anti põllumajanduses laiaulatuslikult kasutatavat sojasööta, mis sisaldas erineval osakaalul GMO-d(allikas: ajaleht ,,Venemaa Hääl"( 17
viivitatud oht võib ilmneda alles pika aja, isegi põlvkonna möödudes. Kumulatiivseks ohuks e. liitmõjuks peetakse ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kui mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel ja annavad koos teistsuguse tulemuse, kui võiks arvata nende üksi esinemisel. GMO-de riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Nt kui mikroorganism ei olnud enne uue geeni sisestamist patogeen, aga pärast geneetiliselt muundamist on, on patogeensus loomulikult organismi uus omadus ja oht, mille tekkimise tõenäosust ja tagajärgi tuleb hinnata. Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. Ristumine iseenesest ei pruugi keskkonnale või
annaabi.ee 
