Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal
esimees ta oli. Kuna venestuse perioodil oli rahvusliku ürituse korraldamine alati kahtluse all
olnud, tuli laulupeo korraldamiseks leida sobiv tähtpäev, mida tähistada ja selleks sai
Liivimaa 1819. aasta talurahva 50. aastapäev, s.t. talupoegade vabastamine. See liitus lähedalt
ka baltisakslaste poliitikaga, seetõttu loodeti, et nende poolt vastutõõtamist ei tule. Jannseni
plaanid laulupeo korraldamisest tehti teatavaks aastal 1867 ,,Vanemiuise seltsi" tõttu, kes
korraldamise enda peale võttis. Asukohaks valiti Tartu ning ajaks 1869. aasta juunikuu, mil
rahval oli võimalik kokku tulla. Sellest hooloimata jätkus kahe aastane võitlus baltisakslaste
intriigide ja vene bürokraatiaga.
Palve laulupeo korraldamiseks esitati aprillis 1867, kuid vastust ei saadud veel märtsiks 1868,
ega aasta lõpukski. Korraldajad käisid nii Moskvas kui ka Riias asja seletamas- Riias ms.
Jannseni sõber pastor A.H
annaabi.ee 
