Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
välditakse (mitte üksnes inimese puhul, vaid ka loomadel), kuna
lähissugulusristumine ehk inbriiding võib järglastele kergesti kaasa tuua
hukatuslikke geneetilisi tagajärgi. Ometi teevad ka sigimispartnerid omavahel
koostööd. Põhjus on mõistetav: eluvõimeliste järglaste saamine on mõlema
partneri bioloogilise edukuse huvides. Sigimispartnerite koostöö võib ulatuda
ühisest paarumisaktist kuni ühise järglaste hooldamiseni ehk vanemhooleni.
Koostöö ulatus ja vorm on aga eri liikidel väga erinev: 1. Koostöö piirdub
paarumisega (munaraku viljastamise aktiga). Sellised liigid jagunevad
omakorda kolme suurde rühma: 1) vanemhoole puudub (nt konnad, enamik
kalu); 2) esineb ainult emahoole ehk maternaalne hoole (enamik imetajaid,
pardid, emakala jt); 3) esineb ainult isahoole ehk paternaalne hoole (ogalik,
merihobuke jt); 4) esineb biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik