Vanemhool ja paarumissüsteemid
sest isane peab hooldama oma järglasi, või (b) ta hooldab oma järglasi, sest tasub olla
monogaamne? Et otsida sellele küsimusele vastust, püüdkem kõigepealt selgitada, miks üldse
on vanemlik hool eri liikidel sugude vahel jaotunud nii erinevalt.
Vanemhoole jaotust ja paarumissüsteemide mitmekesisust põhjustavad
tegurid
Vanemhool on kulukas ja aeganõudev. Seepärast oleks kummagi sugupoole jaoks ideaalne
lahendus, kui just partner võtaks enda kanda vajaliku vanemhoolega seotud kohustused, jättes
talle endale võimaluse taastuda eelmisest sigimispingutusest ja otsida uusi partnereid (isane)
või valmistada ette uus munarakk (emane). Paraku tuleb emmal-kummal vanemal sellest
ideaalist loobuda. Võib eristada mitmeid tegureid, mis mõjutavad seda, kumb vanematest
hooldab ja kumb hülgab oma järglased.
Hülgamise ja hooldamise erinev tasuvus eri sugupooltel
Juba sugurakkudevahelisest erinevusest tulenevalt võidab isane suhteliselt rohkem sellest, kui