Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
merihobuke jt); 4) esineb biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik
linde, marmosetid, gibonid jt), kusjuures kummagi vanema panus hooldesse võib
siiski suurel määral erineda.
Seega viljelevad erinevad liigid (ja tihti ka liigi piires erinevad sigimispaarid)
erinevaid sigimisstrateegiaid. Millest sellised erinevused on tingitud?
Robert Trivers näitas eelmise sajandi lõpukümnendeil esimesena, et
sigimisstrateegiate varieeruvus tuleneb vanemhooldest tuleneva kasu
ja hinna erinevast vahekorrast eri liikidel: 1) Lõimetishoolde puudumine
tasub ära neil liikidel, kelle noorloomad suudavad ise toituda (on
prekotsiaalsed), on kiskjate poolt vähe ohustatud (esinevad kaitsevahendid,
näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised). Niisuguste liikide vanemloomad
produtseerivad kõige rohkem järglasi (kohasus on suurim) siis, kui nad
investeerivad oma energia peamiselt rohkete munade ja seemnerakkude