üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid üles kerkisid: (1) tööturu laiendamine/avanemine, (2) linnamaastike ümberstruktureerimine, et elanike kasvuga toime tulla (sh töölisrajoonide ümberehitamine) ja (3) uute meediatehnoloogiate (televisioon, vinüülid) üleskerkimine, mis popkultuuri levitasid. Küsimus ongi nüüd selles, kuidas see noor inimene hakkama saab kui temalt
üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid üles kerkisid: (1) tööturu laiendamine/avanemine, (2) linnamaastike ümberstruktureerimine, et elanike kasvuga toime tulla (sh töölisrajoonide ümberehitamine) ja (3) uute meediatehnoloogiate (televisioon, vinüülid) üleskerkimine, mis popkultuuri levitasid. Küsimus ongi nüüd selles, kuidas see noor inimene hakkama saab kui temalt
üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid üles kerkisid: (1) tööturu laiendamine/avanemine, (2) linnamaastike ümberstruktureerimine, et elanike kasvuga toime tulla (sh töölisrajoonide ümberehitamine) ja (3) uute meediatehnoloogiate (televisioon, vinüülid) üleskerkimine, mis popkultuuri levitasid. Küsimus ongi nüüd selles, kuidas see noor inimene hakkama saab kui temalt
annaabi.ee 
