Kõne maakohtade seisu kohta.
järjekordselt inimeste kolimine maalt linna.
Maakohad on meie praeguse ühiskonna aluseks ning tänu sellele peaksime me kõik
pingutama, et meie esiisade poolt rajatud külad ja talud säiliksid. Veel eelmisel sajandil olid
paljud talud rahvast täis ning inimesed kasvatasid endale ise juurvilju. Tänaseks päevaks on
asi aga muutunud. Uued ehitised kerkivad aina linnadesse, äärelinnad liituvad juba suurte
linnadega ning inimesed vuravad maalt minema, jättes maha vanematekodud. Kurb on
vaadata, et linnades asenduvad vanad ehitused järk-järgult uutega, samas kui maal võib siiani
leida veel palju esimese Eesti aegseid talusid.
Ja just need talud ongi meie ühiskonna alus. Maal elav laps on rahulik, samuti saab ta juba
põnnist saadik töökogemusi. Ta ei pea elama selles linnakäras ja kohutavas elukiiruses, mis
valdavalt linnas on. Jah, tal ei pruugi olla poodi isegi 15 kilomeetri läheduses, kuid tal on oma
rahu oaas ja hommikune idüll.