ASTRID LINDGREN
aedade, kogeb samu tundeid, taaselustab fantaasiaid.
See, kes järgneb talle lapsepõlvemaailma ei kohta ühtki takistust. Uksed avanevad, sest
midagi ei ole varjata. Tegelikult tuleks sellega piirduda, tema elulooline kirjeldus peaks
lõppema seal, kus lõpeb lapsepõlv.
Täiskasvanu rollis olemine tekitas temas melanhooliat, mis aastatega järjest süvenes.
Tunded, mis teda sütitasid olid koguaeg seotud lapsepõlvega: looduselamustega,
raamatutega, vanematearmastusega, sõprusega, kaastundega, ootamatu mängulustiga.
Kirjanik ise sageli ja selgesti kuulutas, et ta kunagi ei tahtnudki kirjutada täiskasvanud
lugejale, kuna ainult lapsed loovad imesid. Tema poolt loodud kirjanduse
lähtepunktiks on alati olnud see laps, kes ta kunagi oli, kes koguaeg temas edasi
elab.
Mõistagi ei tähenda see, nagu ei pööraks ta üldse tähelepanu oma kogemustele
täiskasvanuna. Rahutus, mure ja ärritus, mida tal on tulnud täiskasvanuna kogeda,
annaabi.ee 
