SLÄNG
on vene keele vahedusel tuli käibele selline mõiste nagu ,,zargoon". Mis puudutab
eestikeelsesse kirjandussesse, siis siin aktsepteeriti sõna ,,släng" 1968.aastal ajakirjas
,,Mana". (Tender KK1994: 293)
Suulise kõne all on mõeldud palju mitmesuguseid uurimusi: kirjakeele, murde,
foneetilis ja slängiuurimused (Hennoste 2000: 1122). Samas kõnekeelel on palju erinevaid
stiile. Kõik oleneb sellest, mis olukkorras, kellega ja kuidas tuleks suhelda. Oma
vanemataga, me räägime ühtemoodi, kui saame kokku sõpradega siin räägitakse oma
keeles või hoopis väikeste lastega me suhtleme teistmoodi.
Släng on nii öelda erakeel, sest maailmas on palju inimesi, kes ei ole ühesugused ja
nad kõik kasutavad omapärase keele omavahel suhtlemiseks. Mai Loog (1991- 6) on
väitnud, et slängi võib ilmuda erinevatel keeletasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel,
sõnamoodustasandil, süntaksis ja semantiisel tasandil
annaabi.ee 
