"Maimu" - iga peatüki kohta kokkuvõte
Ka tema südames hõõgus tundmus,
nii õrn ja magus, aga ta ei teadnud selle tundmuse nime.
Põllemägi
Sügis oli jõudnud ning Maimu ei leidnud enam oma isa koopa ees ootamas, vaid selle
asemel oli ta raskes palavikus. Mitu nädalat oli Venda oma jõu ja söögiisu kadumise üle
kaevanud. Nii oligi tulnud vanema aeg lahkuda sealt ilmas. Ta lasi Maimul kutsuda kutse
saajad ning sai öelda ka oma viimased sõnad, et Kaski saaks vanemakohused endale ning et ta
kannaks hoolt ka tema lapse eest.
Vastu Mägiste koobast, üle oru teisel kaldal, seisab küngas, kõrge ja ümmargune. Siin seisab
hunnikus hulk suuri kive, kuna neid ümbruses mitte liialt pole leida. Kivid on inimeste käte
läbi siia kokku veeretatud. Rahvas hüüab mäge Põllemäeks, ja kivilademiku kohta käib
järgmine muinasjutt: vanapagan tahtnud Põllemäelt kuni Mägiste põrguhauani kivisilda üle
oru ehitada
annaabi.ee 
