Ida-Virumaa rahvakultuur
naaberaladele ja kaugemalegi. Põhja-Eestit on peetud üldse regivärsilise rahvalaulu (soome
folkloristikas nimetatud tavaliselt runolauluks või kalevalamõõduliseks rahvalauluks)
tekkepaigaks. On ilmne, et kõigis Virumaa kihelkondades olid tuntud kõik regilaulu põhiliigid
- töö- ja tavandilaulud, hälli-, laste- ja mängulaulud, lüürika ja lüroeepika, sõltumata sellest,
kui palju neid ühelt või teiselt poolt kirja on pandud.
Meieni säilinud laulutekstid on valdavalt hilisemad, vanemaiski laulusõnades on aegade jooksul
toimunud palju muudatusi.
Kõige kauem püsisid regilaulud Jõhvi kihelkonnas. Siit on kirja pandud rohkem lauluviise kui
ülejäänud Ida-Virumaa kihelkondadest kokku. Ida-Virumaa regiviisid esindavad Põhja-Eesti
laulutraditsiooni, mille tsentrum ulatub vanemate nähtuste osas Ida-Virumaalt Kodavereni, lääne
pool Jõelähtmeni haarates ka Järvamaa ja jätkudes Lääne-Eesti lõunapoolsemail aladel ning
saartel.
annaabi.ee 
