Eesti pulmatraditsioonid
“
Naise vanemad ja sugulased polnud muidugi röövimisega päri ning tagaajamine või
kättemaks võeti ette.
Naiseröövi perioodist, mil sai alguse enam-vähem pidev mehe ja naise kooselu, on pärit ka
abielunaise nimetused eri keeltes. Rooma „familia“ tähendab teenrit, orja. Setu „tsura“ ja
mordva „čora“ tähendavad ligikaudu sedasama.
Varemaaegses pulmas olid ka nn. Õletajad ehk kaasitajad. A. Saareste seletab: „Õletajad –
vanemaaegseis pulmades naised pruudipoolsete pulmaliste seas, kes laulu ja hurjutamise ning
karjumisega püüavad peigmeest ja tema saatjaid tagasi tõrjuda ja peletada.“
Ka Tartu Kirjandusmuuseumis on õletajate kirjeldus: „Enne pulmades naised liekusid laulda,
sõimasid üksteist vastakuti, kui pulmasae tuli sisse. Mitu korda oli kohe päris tüli lahti.
Räti alla söötmine. „Kui peigmehe kodus esmakordselt söödi, seoti nooriku nägu