Milles seisnes külm sõda?
bioloogilised relvad. SElleks et relvi täiustada, kasutasid mõlemad pooled tohutult
ressursse. 1945. aastal võeti USA-s kasutusele tuumapommid ja mõni aasta hiljem loodi
veelgi võimsam termotuumapomm.
Ohvrite ja purustuste poolest ületas teine maailamasõda esimest. Hukkunuteks olid
enamasti tsiviilisikud ja surmade arv ulatus mitmekümne miljonini. Sõja pärast pidid
paljud inimesed kodudest ka lahkuma. NSV Liidus küüditati terved rahvad , keda võimud
süüdistasid koostöös vanelasega, näiteks tartlased, tšetšeenid ja ingušid. Pärast sõja
lõppu oli majanduslik kahju hiiglaslik. Hävinud olid linnad, külad, tehased ja teed.
Tagasilöögi oli saanud ka põllumajandus, kariloomade arv vähenes ja põllumaad olid
suures osas hävinud.
1980. aastate keskel said Nõukogude juhid aru, et riik ei suuda enam USA-ga
relvastumises võistelda. NSV Liit vajas uuendusi majanduselus, kuid ümberkorraldused
ei suutnud enam seda üliriiki päästa. 1990