Laboratoorne töö nr:1
(joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest,
kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et
programmi on palju lihtsam muuta, kui releeskeemi ümber tinutada (näiteks vigade puhul).
Seepärast kastutatakse tänapäeval valdavalt programmjuhtimist. Aparatuurne juhtimine on jäänud
aastate taha, kuid siiski on seda juhtimise viisi võimalik leida vaneamate kasutusel olevate
seadmete juures.
Keskprotsessoris toimuvad kõik loogilised ja aritmeetilised operatsioonid. Mälu on jaotatud kahte
ossa: andmemälu ja programmimälu. Andmemälu maht on tavaliselt mõnest kilobaidist
mitmekümne kilobaidini. Pordid on ettenähtud kontrolleri sidumiseks juhtiva objektiga:
sisendportide kaudu viiakse kontrollerisse lähteinformatsiooni, väljundportide kaudu juhitakse
aga juhitavat objekti
annaabi.ee 
