Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
piinavad valud. Prints kuulis kusagilt lähedalt liikumissahinat, kuid see peatus, justkui ümber
mõeldes.
,,Nad ei puutu mind," mõtles Jerome võidukalt ja tõstis käe, lüües raevukalt maapinda paar
millimeetrit Elisa juusteotstest.
,,Ma hävitan su!" kisendas ta isandat imiteerides ja haaras kaika, puudutades sellega õrnalt
Elisa kaela. Kõrvalt nägi see välja tugeva hoobina, sest enne seda oli ta hea hoo võtnud.
,,Sure..."
Elisa noogutas vandeseltslikult ja sulges silmad, jäädes korraga väga vaikseks. Ta ei
tõmmelnud enam, ka hingamist hoidis tagasi nii palju kui võimalik.
,,See oli su lõpp, deemon! Raevu ja taandu inimese käe all. Sa oled taltsutatud ja ka mina,
su võitja, saan lõpuks rahu..."
Ta lasi endal Elisa kõrvale kukkuda ja käe ta näole langeda, nii et kaunilt kaares ripsmete
värelemist paremini varjata. Siis sulges temagi silmad. See oli mineviku surm, mis neid sel