Polaaralad 2003
Ainsagi lüli
kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või
on neid liiga napilt.
Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased,
põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31)
Peaaegu mikroobivaba õhk võimaldab kiskjail oma saki süüa isegi aasta
peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste
väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990,
Lk 28 )
Külma talve elavad koopais üle: kärp , nirk, püü, hüljes, karu, lemming .
Jalgade külmumuse vältimiseks püüavad roosa- ja vandelkajakas saaki
veepinnalt nokaga haarata. Tihe kattesulestik, arenenud udusulestik, aluskarv,
udusulgede ja karva eriline ehitus ning nahaalune rasvkude (traan) aitavad
külma ja tuule mõju leevendada.
Arktika loomadel on veres antifriis-külmaga suureneb nende vere
glütseriinisisaldus