Kes peaks valitsema?
korraldavad riigi asju tõhusalt ning kõigi huvides. Siin kasutab ta analoogiat vandekohtuga:
[Kodaniku] hääl ei ole asi, mille puhul tal on valikuvõimalus; sellel pole tema isiklike soovidega rohkem pistmist kui
vandekohtuniku otsusel. See on rangelt kohustuse küsimus; ta peab andma selle vastavalt oma kõige paremale ja
kohusetundlikumale arusaamisele avalikust hüvest. (Esindusvalitsus, 299)
Siin näeme reaalse vandekohtuteenistuse täiendavat tähtsust osaluse vormina. See kasvatab hääletajaid, andes
neile äärmiselt puhastatud ja kontsentreeritud kujul õppuse demokraatia alal.
Milli paneb muretsema mõte, et hääletaja võib anda "alatu ja pahatahtliku hääle ... lähtudes hääletaja
isiklikust huvist või klassihuvist või mingist väiklasest tundest tema enda hinges." (Esindusvalitsus, 302) Samuti
võib juhtuda, et hääletajad on liialt asjatundmatud, mõistmaks õigesti, milles seisneb avalik hüve