Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon
eeskirjade kohaselt, ilma kokutamata, õige sõnastuse ja juurde käivate vastavate
liigutustega. Kui kõik oli korras, tegi see vaieldava teo olematuks ja õiguskord sai taas
jalule seatud. Valevande korral pidi aga süüalust tabama kohutav karistus ja hädad või
koguni surm. Ent vande andmisel võis kasutada ka abilisi, osade kuritegude puhul oli
lausa nad kohustuslikult ette nähtud. Oli nii sugulastest vandeabilised kui ka
konkreetseks juhuks vanduma kutsutud. Ainuüksi süüaluse ja vandeabiliste kinnitus,
isegi, kui nad ei tarvitsenud asjast midagi täpselt teada, et ta ei pannud kuritegu toime,
lahendas kohtuasja. Orjad ei saanud vande andmisel osaleda. Kõikides tõendivormide
juures oli kasutusel ka vastavad sõnalised vormelid, mida süüdistatav ja kaitsev pool
omavahel vahetasid. Selle lausumisel eksimine või juhuslik keelevääratus tõi kaasa
protsessi kaotamise, sest usuti, et ka vormelil ja sõnal on oma maagiline jõud. Ent